Instagram story viewer> @afekt_festival> Post
4 days ago
Co Creator: track3ensemble jinwookjung
Plan à vol de corbeau, poème n° 5 lähtub Korea luuletaja Yi Sangi (1910–1937) teosest Crow’s-Eye View („Vareselennult vaadatuna“), mille radikaalselt eksperimentaalne kirjaviis muudab read, diagrammid, numbrid ja ruumilised struktuurid poeetiliseks keeleks. Jaapani koloniaalvõimu rõhuva tausta tingimustes loob tema luule pildi killustunud maailmast, suletusest ja ebakindlast tajust.
Teose keskmes on hingamine – habras ja kaduv, helide ja vaikuse, keele ja hääletuse vahele rippuma jäänud.
Yi Sangi luulet iseloomustavad sügavalt paradoksaalsed kujundid: suurte tiibadega kuju, kes ei suuda lennata, ja suurte silmadega kuju, kes ei näe. Need kujundid muutuvad teose muusikalise dramaturgia keskseteks varjudeks. Muusikalised žestid püüavad ikka ja jälle avaneda, justkui üritades lendu tõusta, kuid nende kulg katkeb, murdub või jääb lõpetamata. Heli kõigub edasiviiva jõu ja nähtamatu vastupanu vahel, mis takistab selle täielikku vallandumist.
Sellesse ebastabiilsesse ruumi ilmub kauge jäljena Mendelssohni Sõnadeta laulud, mis viitab keele ja laulu ümberpööratud suhtele: laulule ilma sõnadeta ning sõnadele, mis ei suuda lauluks saada. Teos jääb hõljuma lennuvõimaluse ja selle võimatuse, väljaöeldava ja selle vahel, mis tõrgub hääleks saamast.
0
Posted On: November 1st 2026, 03:22 pm
Plan à vol de corbeau, poème n° 5 lähtub Korea luuletaja Yi Sangi (1910–1937) teosest Crow’s-Eye View („Vareselennult vaadatuna“), mille radikaalselt eksperimentaalne kirjaviis muudab read, diagrammid, numbrid ja ruumilised struktuurid poeetiliseks keeleks. Jaapani koloniaalvõimu rõhuva tausta tingimustes loob tema luule pildi killustunud maailmast, suletusest ja ebakindlast tajust.
Teose keskmes on hingamine – habras ja kaduv, helide ja vaikuse, keele ja hääletuse vahele rippuma jäänud.
Yi Sangi luulet iseloomustavad sügavalt paradoksaalsed kujundid: suurte tiibadega kuju, kes ei suuda lennata, ja suurte silmadega kuju, kes ei näe. Need kujundid muutuvad teose muusikalise dramaturgia keskseteks varjudeks. Muusikalised žestid püüavad ikka ja jälle avaneda, justkui üritades lendu tõusta, kuid nende kulg katkeb, murdub või jääb lõpetamata. Heli kõigub edasiviiva jõu ja nähtamatu vastupanu vahel, mis takistab selle täielikku vallandumist.
Sellesse ebastabiilsesse ruumi ilmub kauge jäljena Mendelssohni Sõnadeta laulud, mis viitab keele ja laulu ümberpööratud suhtele: laulule ilma sõnadeta ning sõnadele, mis ei suuda lauluks saada. Teos jääb hõljuma lennuvõimaluse ja selle võimatuse, väljaöeldava ja selle vahel, mis tõrgub hääleks saamast.

More posts

back to up